Sensoorne tundlikkus ja igapäevased riidevalikud
Kas oled kunagi märganud, et kannad oma kapist teatud riideid pidevalt? Ikka haarab käsi ühe ja sama dressika järele, kuigi sul on neid ehk kaks-kolm tükki veel. Samad püksid, sest need on mugavad. Ja need valikud korduvad päevast päeva – hoolimata sellest, et kapis on rohkelt teisi riideid.
Sageli ei ole see lihtsalt harjumus. Väga tihti on selle taga sensoorne tundlikkus ja vajadus ennast hästi tunda.
Selle käitumise nimi on turvaline riietumine.
Mis on turvaline riietumine?
Turvaline riietumine tähendab usaldusväärsete ja hästi toimivate riiete eelistamist. Need on esemed, mille puhul on kõige olulisemad:
- mugavus
- tuttavlikkus
- sobivus
Sageli kaaluvad need omadused üles trendikuse.
Need riided vähendavad otsustusväsimust ja pakuvad vaikset kindlust. Lemmikvärvid, pehmed kangad ja tuttav lõige loovad turvatunde.
Need ei ole “igavad riided”. Need on riided, mille puhul sa tead täpselt, mida oodata. Ei ole üllatusi.
Ja kui sul on sensoorne tundlikkus, on see etteaimatavus eriti oluline.
Mis on sensoorne tundlikkus?
Sensoorne tundlikkus tähendab, et inimene reageerib sensoorsetele stiimulitele tugevamalt (või mõnikord nõrgemalt) kui tavaliselt.
See võib väljenduda nii, et:
- ere valgus tundub liiga intensiivne
- vali müra on kurnav
- teatud kangad või sildid ärritavad nahka
See kogemus on väga individuaalne.
Lisaks viiele meelele hõlmab sensoorne süsteem ka:
- propriotseptsiooni (kehaasend)
- vestibulaarset süsteemi (tasakaal)
Kui sensoorne info ei töötle sujuvalt, võib see tunduda nagu pidev “taustamüra”, mis ei lase lõõgastuda.
Millega sensoorne tundlikkus seotud on?
Sensoorne tundlikkus võib olla seotud:
- sensoorse töötlemise häirega (SPD)
- autismispektriga
- ATH-ga (ADHD)
- ülitundlikkusega (HSP)
Samas võib see esineda ka täiesti iseseisvalt.
Seda võivad mõjutada ka:
- stress
- ärevus
- geneetika
Oluline on mõista: sensoorne tundlikkus ei ole probleem, mida “parandada”. See on viis, kuidas närvisüsteem töötab.
Kui riietus muutub stressi allikaks
Riided on meiega kontaktis kogu aeg. Seetõttu võivad isegi väikesed detailid muutuda suureks koormuseks.
Näiteks:
- kraapiv õmblus
- silt kaela taga
- jäik kangas
- surve vöökohal
Kui sul on sensoorne tundlikkus, ei kao need aistingud kuhugi. Need jäävad püsima.
See võib põhjustada:
- keskendumisraskusi
- ärrituvust
- väsimust
Keha justkui ei saa rahu.
Emotsionaalne mõju, mida sageli ei märgata
Sensoorne tundlikkus ei mõjuta ainult keha, vaid ka enesetunnet.
Paljud täiskasvanud mõtlevad:
“Miks teised saavad hakkama, aga mina mitte?”
See võib viia:
- enesekindluse languseni
- sotsiaalse ärevuseni
- pideva sisemise pingetundeni
Laste puhul väljendub see tihti riietumisest keeldumisena. Hommikud võivad muutuda keeruliseks nii lapsele kui ka vanemale.
Turvaline riietumine kui lahendus sensoorsele tundlikkusele
Turvaline riietumine on praktiline viis sensoorse tundlikkusega toime tulla.
Selle olulised omadused:
- pehmed ja hingavad materjalid
- õmblustevabad või minimaalsed detailid
- etteaimatav tunne
Kui tead täpselt, kuidas riie tundub, eemaldad ühe suure stressiallika oma päevast.
Närvisüsteem saab puhata. Tähelepanu saab liikuda olulistele asjadele.
Miks sama dressikas on tegelikult tark valik
Kui valid iga päev sama dressika, siis see ei ole laiskus ega stiilipuudus.
See tähendab:
- sa kuulad oma keha
- sa vähendad stressi
- sa lood endale turvalise keskkonna
Ja see on väga teadlik valik.
Kokkuvõte: sensoorne tundlikkus ja teadlik riietumine
Sensoorne tundlikkus mõjutab rohkem, kui esmapilgul tundub – ka seda, mida me selga paneme.
Turvaline riietumine ei ole piirang. See on tööriist, mis aitab sul end paremini tunda.
Ja kui see tähendab, et valid jälle sama dressika, siis on see täiesti okei.
Lisa kommentaar